Me ei kohta teisi inimesi kunagi täiesti tühja lehena. Iga uus suhe aktiveerib varasemaid sisemisi kujutlusi: ootusi, hirme, lootusi ja kaitseid.
Objektisuhete teooria kirjeldab seda sisemise teatrina. Meie mineviku olulised suhted jäävad psüühikasse representatsioonidena, mis mõjutavad seda, kuidas me praegu teisi näeme.
Kaart ei ole territoorium
Sisemine representatsioon on kaart, mitte kogu maastik. Ta aitab meil maailmas liikuda, kuid võib olla vananenud, liiga kitsas või ehitatud varasema valu ümber.
“Me elame oma sisemiste representatsioonide maailmas.”— Psühhoanalüütiline mõte
Analüütiline töö loob ruumi, kus vana kaart saab nähtavaks. Siis on võimalik küsida, milline osa sellest kuulub minevikku ja milline tänasesse hetke.
